Värvipimedus on suutmatus eristada üksteisest teatud värve. Kõige sagedamini rohelist ja punast värvi, vähem sinise ja kollase tajumise häireid ning hoopis harva täielikku värvipimedust. Tegemist on enamasti geneetilise päritoluga kõrvalekaldega ja uuringute järgi umbes 8% Põhja Euroopa meestest ja 0.5% Põhja Euroopa naistest on haaratud.
Harva on inimene täiesti värvipime. Hoopis sagedamini tuleb ette olukordi, kus inimene ei erista pooltoone. Igapäevaelus tal probleeme ei ole, enamasti ta ei teagi, et tal on selline nägemisfunktsiooni häire, kuid on elukutseid, kus korralik värvusnägemine on hädavajalik.
Värvusnägemise teste kutsustakse Ishishara kaartideks. Kaartidel on näidatud numbrid, mis tuleb ära tunda. Testide abil on lihtne kontrollida ka juba numbreid tundva lapse värvitaju.