Eesti Nägemistervisekeskus

KONJUNKTIVIIT

Konjunktiviit on sageli esinev silmamuna eesmist osa ja silmalaugu seestpoolt katva sidekesta ehk konjunktiivi põletik. Konjunktiviiti esineb kõikjal maailmas ning tõenäoliselt põeb iga inimene seda korra elus.

Põhjustajad

staphylococcus aureus

Umbes pooltel juhtudest on konjunktiviidi tekitajateks viirused (adenoviirus). Pisut vähem esineb bakteriaalset konjunktiviiti (stafülokokid, streptokokid), allergilist konjunktiviiti, ning põletikku kokkupuutest silmi ärritavate kemikaalidega. Immuunpuudulikkusega inimesi ohustab ka seentest põhjustatud konjunktiviit.
Riskifaktoriteks on kokkupuude nakatunu enda aga ka nakkusega kokkupuutunud pindade või esemetega.

 

Tundemärgid ja diagnoosimine

konjunktiviit

Konjunktiviit algab sageli ühes silmas ning siis kandub üle ka teise. Üldised konjunktiviidi tundemärgid on silmalau siseserva ning silmavalge punetus, kipitus või võõrkehatunne silmas, vesine või mädane eritis. Diagnoosimisel on oluline teada saada, kas tegu on viirusliku või bakteriaalse vormiga. Viiruslikule konjunktiviidile viitavad pigem vesine eritis silmast, adenoviiruse puhul on eritis valkjas, silm on valgustundlikum ja valulikum kui bakteriaalse infektsiooni korral. Samuti võib oletada viiruslikku infektsiooni, kui samal ajal esineb ülemiste hingamisteede nakkus ja/või lümfisõlmede suurenemine (siin on erandiks nakatumine neisseria gonorrheaga). Bakteriaalsele konjunktiviidile viitavad kollane või valge tihke eritis silmast, mille tulemusel on hommikuti ripsmed kokku kleepunud, ning suhteline nägemisteravuse säilimine võrreldes viirusliku konjunktiviidiga.

Ägedate juhtumite korral tehakse täpse diagnoosi saamiseks ka laboratoorne uuring. Kindlasti on vajalik uurida, kas inimesel on olnud kokkupuuteid silmi ärritavate kemikaalidega või mõne allergeeniga.
 
Ravi

Kuna konjunktiviit on pooltel juhtudel põhjustatud viirustest, ei ole antimikroobne ravi tihti vajalik ja haigus möödub iseenesest. Küll on hea haiget silma niisutada tehispisaratega ning anda sellele puhkust.

Kuigi 64%-l bakteriaalse konjunktiviidi juhtudest toimub paranemine ilma ravita 5 päevaga, on soovitatav siiski kasutada lokaalseid antimikroobseid ravimvorme – silmatilgad nagu fusidiinhape, klooramfenikool või tobramütsiin, mida on apteegist võimalik saada retsepti alusel. Allergilise konjunktiviidi raviks tarvitatakse allergiavastaseid silmatilku.
 
Ennetamine

Viiruslik ja bakteriaalne konjunktiviit on väga nakkavad ning pärast ühe silma nakatumist tuleb olla väga ettevaatlik, et infektsioon ei kanduks üle teise silma, pereliikmele või teisele inimesele. Nakatumise vältimiseks tuleb peale haige silmaga tegelemist alati pesta käsi ning hoiduda terve silma hõõrumisest või puutumisest. Pereliikmete tervena hoidmiseks on vajalik, et konjunktiviiti nakatunu padjapüüri ja käterätikut vahetataks haiguse ajal iga päev kuna haigus kandub edasi ka esemete kaudu, millega haige silm ja sellest tulnud eritised on kokku puutunud. Samuti on kindlasti hea kui tööl käiv inimene saaks jääda koju ja anda endale puhkust ning aega paranemiseks, kuni silm terve.

Skip to content