Rahvasuus rohelise kae nime all tuntud, spetsialistidele glaukoom, on seisund kus silmasisene rõhk on ohtlikult kõrge. Glaukoom on krooniline silmahaigus, mida iseloomustavad kõrgenenud silma siserõhk, nägemisnärvi kahjustus ja sellest tulenevalt vaatevälja kahjustus. Haigus võib jääda märkamatuks seetõttu, et nägemisteravus püsib hea suhteliselt kaua. Patsientidel kaebusi ei esine.
Kui haigust ei ravita, muutub vaateväli kitsaks, torukujuliseks, kuni täieliku pimeduseni. Kaugelearenenud glaukoomi tõttu kaotatud nägemist ei saa kahjuks taastada.
Normaalne silma siserõhk on rõhk, mille korral ei teki nägemisnärvi kahjustust. Ohutu silma siserõhu suurus on suhteline mõiste, erinedes indiviiditi tunduvalt. Enamikul täiskasvanud inimestest on keskmine silma siserõhk 10-21 mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast). Silma siserõhu tõusu põhjustab silma vesivedeliku äravoolu takistus. Vesivedelik hoiab silma siserõhu stabiilsena. Normaalses silmas on vesivedeliku produktsioon ja äravool tasakaalus. Kuid silmanärvi kahjustus võib esineda ka silmarõhuga alla 21 mmHg, ja väärtused üle 21 mmHg ei tähenda alati seda, et tegemist on pöördumatu kahjustuse tekkimisega. Hinnangu andmiseks ei piisa silma siserõhu ühekordsest mõõtmisest,vaid vajalikud on mitmed mõõtmised, erinevatel aegadel .
Kuna tegemist on hiiliva ja praktiliselt kaebustevaba haigusega, siis on väga tähtis alates 50-st eluaastast kord aastas kontrollida oma silmade siserõhku. Uuring ei ole vaevaline ja varajane silmarõhu tõusu avastamine annab võimaluse ka õigeaegseks raviks.