Silmalihaste koostöö uurimine on tihedalt seotud binokulaarse nägemisega.
Silma liigutavad 6 silmalihast: paremale, vasakule, üles, alla, ringjalt. Aju kontrollib, et mõlema silma lihased liiguksid koos, mis tagab nägemiskeskusele selge ja ruumilise nägemise. Silm, mida aju ei kasuta, vaatab kõõrdi. Kui üks silm on tsentrist väljas, näeb aju kahte erinevat pilti. Aju valib selgema ja ignoreerib kehvemat „kvaliteeti“, misjärel väheneb inimesel ruumiline taju ja nägemise sügavus e. stereo. See on ka põhjus, miks kõõrdsilmsuse korral ei saa täielikku efekti 3-D filme vaadates. Kui aju lülitub lapseeas ümber tervele silmale, võib tulemuseks olla täiskasvanuna nägemise kaotus kehvemas silmas. Kui aju ei kasuta pikka aega halvemini nägevat silma nägemissignaali saamiseks, langeb nägemisteravus oluliselt. Seda nimetatakse amblüoopiaks ehk “laisaks silmaks”. Enamasti tekib nimetatud seisund lapseeas.
On väga oluline avastada kõrvalekalded varakult.