Silma tervise seisukohalt on järjestus selline – prillid, silmade laseroperatioonid ja lõpuks kontaktläätsed. Kuid samas on olukordi, kus prillide kandmine on väga ebamugav ja kohati ka võimatu, aga operatsiooni teha ei taha.
Kontaktläätsede esmasel määramisel ei piisa ainult nägemisteravuse määramisest ja sarvkesta kumeruse mõõtmisest. Väga oluline on kontaktläätsede esmasel määramisel selgeks teha silma eesmiste osade tervislik seisund, hinnata laugude limaskestade seisundit, pisarate baasproduktsiooni ja veel palju muudki.
Eesti Nägemistervisekeskus peab heaks standardiks enne kontaktläätsede määramist pildistada spetsiaalse programmiga varustatud mikroskoobiga sarvkesta ja pildid salvestada. See annab meile võimaluse hilisematel järelkontrollidel hinnata muutusi sarvkestal. Kõikidele kontaktläätsekandjatele tehakse ka sarvkesta topograafiline kaardistamine Oculus keratograafiga.
Kui uuringu tulemused lubavad, siis otsime patsiendile sobivad kontaktläätsed ning õpetame, kuidas nendega toimima peaks. Kontaktläätsede valikul eelistame suure DK-t arvuga (oxygen transmissibility) silikoonhüdrogeelläätsi.
Uuringuks peaks varuma aega umbes tunni jagu.