Eesti Nägemistervisekeskuses saad lasta enda silmade tervist põhjalikult kontrollida. Kaasaegne nägemise kontroll hõlmab lisaks nägemisteravuse kontrollile erinevate nägemisfunktsioonide kontrolli.
Kõik meie uuringuid viivad läbi suurte kogemustega spetsialistid. Vajadusel saate meie juurest soetada garanteeritud kvaliteediga prilliklaasid ja kontaktläätsed. Valmistamise tähtajad on lühikesed. Läätsekandjatele pakume silmasõbralikke, hapnikku läbilaskvaid kontaktläätsi.
Tänu kaasaegsele tehnikale suudame kiiresti tuvastada, millist abi sinu silmad vajavad. Keskuses kasutame oma ala parimat aparatuuri (Oculus, Huwitz, Centervue), tipptasemel teadmisi ja innovaatilist lähenemist.
Pakume keskuses järgmiseid teenuseid:
Nägemisteravuse uurimine, prillide määramine
Nägemisteravuse uurimise eesmärgiks on välja selgitada kui hästi inimene näeb kaugele. See annab meile ka teadmise, milline peaks olema prillide tugevus lähidistantsil.
Uuringul kasutame objektiivse nägemisteravuse väljaselgitamiseks autorefraktomeetrit ja subjektiivse nägemisteravuse väljaselgitamiseks traditsioonilist tabelkontrolli. Uuringu ajal kasutame kõiki meie käsutuses olevaid teste ja teadmisi. Kontrolli käigus palutakse patsiendil nimetada numbreid või tähti, mida inimene näeb, tulemus kontrollitakse üle puna-rohe testiga, uuringul kasutame silma silindrilisuse ehk astigmatismi määramiseks kella- ja ristsilindri testi ning lõpuks väljastame prilliretsepti.
Patsiendid, kes tihti tulevad vastuvõtule kõhkluse ja ärevusega, on nimetanud uuringut põnevaks ja kaasahaaravaks. Aega tuleks varuda umbes 30 minutit.
Silmarõhu mõõtmine glaukoomi varajaseks avastamiseks
Rahvasuus rohelise kae nime all tuntud, spetsialistidele glaukoom, on seisund kus silmasisene rõhk on ohtlikult kõrge. Glaukoom on krooniline silmahaigus, mida iseloomustavad kõrgenenud silma siserõhk, nägemisnärvi kahjustus ja sellest tulenevalt vaatevälja kahjustus. Haigus võib jääda märkamatuks seetõttu, et nägemisteravus püsib hea suhteliselt kaua. Patsientidel kaebusi ei esine.
Kui haigust ei ravita, muutub vaateväli kitsaks, torukujuliseks, kuni täieliku pimeduseni. Kaugelearenenud glaukoomi tõttu kaotatud nägemist ei saa kahjuks taastada.
Normaalne silma siserõhk on rõhk, mille korral ei teki nägemisnärvi kahjustust. Ohutu silma siserõhu suurus on suhteline mõiste, erinedes indiviiditi tunduvalt. Enamikul täiskasvanud inimestest on keskmine silma siserõhk 10-21 mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast). Silma siserõhu tõusu põhjustab silma vesivedeliku äravoolu takistus. Vesivedelik hoiab silma siserõhu stabiilsena. Normaalses silmas on vesivedeliku produktsioon ja äravool tasakaalus. Kuid silmanärvi kahjustus võib esineda ka silmarõhuga alla 21 mmHg, ja väärtused üle 21 mmHg ei tähenda alati seda, et tegemist on pöördumatu kahjustuse tekkimisega. Hinnangu andmiseks ei piisa silma siserõhu ühekordsest mõõtmisest,vaid vajalikud on mitmed mõõtmised, erinevatel aegadel.
Kuna tegemist on hiiliva ja praktiliselt kaebustevaba haigusega, siis on väga tähtis alates 50-st eluaastast kord aastas kontrollida oma silmade siserõhku. Uuring ei ole vaevaline ja varajane silmarõhu tõusu avastamine annab võimaluse ka õigeaegseks raviks.
Binokulaarse nägemise uurimine
Binokulaarne nägemine on kahe silma koosnägemine.
Tänapäeval ei tohiks nägemiskontroll piirduda vaid nägemisteravuse uuringuga. Üsna tihti juhtub nii, et inimene enda arvates näeb hästi mõlema silmaga, kuid kontrolli käigus selgub, et üks silmadest ei osalegi nägemisprotsessis. Erinevatel põhjustel on aju ühe silma nägemisprotsessist lihtsalt välja lülitanud.
Mõnikord on patsiendid kurtnud, et aeg ajalt on neil topeltnägemist,väsides üks või teine silm vaatab kõrvale, peavalusid, silmade väsimust. Binokulaarse ehk mõlema silmaga vaatamise uuringul selgitamegi välja, kas nägemises osalevad mõlemad silmad ja kas nad teevad seda võrdselt. Uuring ei ole patsiendile raske ega mingil juhul valulik. Juhul kui esineb kõrvalekaldeid, siis kas korrigeerime neid ise või keerulisematel juhtudel saame konsulteerida Ida Tallinna Keskhaigla Silmakliiniku ortoptistidega.
Silmalihaste koostöö uurimine
Silmalihaste koostöö uurimine on tihedalt seotud binokulaarse nägemisega.
Silma liigutavad 6 silmalihast: paremale, vasakule, üles, alla, ringjalt. Aju kontrollib, et mõlema silma lihased liiguksid koos, mis tagab nägemiskeskusele selge ja ruumilise nägemise. Silm, mida aju ei kasuta, vaatab kõõrdi. Kui üks silm on tsentrist väljas, näeb aju kahte erinevat pilti. Aju valib selgema ja ignoreerib kehvemat „kvaliteeti“, misjärel väheneb inimesel ruumiline taju ja nägemise sügavus e. stereo. See on ka põhjus, miks kõõrdsilmsuse korral ei saa täielikku efekti 3-D filme vaadates. Kui aju lülitub lapseeas ümber tervele silmale, võib tulemuseks olla täiskasvanuna nägemise kaotus kehvemas silmas. Kui aju ei kasuta pikka aega halvemini nägevat silma nägemissignaali saamiseks, langeb nägemisteravus oluliselt. Seda nimetatakse amblüoopiaks ehk “laisaks silmaks”. Enamasti tekib nimetatud seisund lapseeas.
On väga oluline avastada kõrvalekalded varakult.
Värvusnägemise uurimine
Värvipimedus on suutmatus eristada üksteisest teatud värve. Kõige sagedamini rohelist ja punast värvi, vähem sinise ja kollase tajumise häireid ning hoopis harva täielikku värvipimedust. Tegemist on enamasti geneetilise päritoluga kõrvalekaldega ja uuringute järgi umbes 8% Põhja Euroopa meestest ja 0.5% Põhja Euroopa naistest on haaratud.
Harva on inimene täiesti värvipime. Hoopis sagedamini tuleb ette olukordi, kus inimene ei erista pooltoone. Igapäevaelus tal probleeme ei ole, enamasti ta ei teagi, et tal on selline nägemisfunktsiooni häire, kuid on elukutseid, kus korralik värvusnägemine on hädavajalik.
Värvusnägemise teste kutsustakse Ishishara kaartideks. Kaartidel on näidatud numbrid, mis tuleb ära tunda. Testide abil on lihtne kontrollida ka juba numbreid tundva lapse värvitaju.
Kuiva silma test
Kuiv silm on seisund, mille puhul inimese silm ei tooda piisavalt pisaraid või pisarate koostis ei ole piisavalt hea kvaliteediga ja seetõttu pole silma sarvkest piisavalt niisutatud.
Sümptomiteks on hõõruv, kraapiv, põletav, võõrkeha tunne silmas. Tunne võib süveneda kui inimene loeb, juhitb autot või vaatab arvutiekraani. Nende tegevuste ajal pilgutatakse oluliselt vähem kordi silmi, ning sarvkest ei saa piisavalt niisutatud. Liigne pisaravool, limane eritis silmas, hägune nägemine, mis möödub silmade pilgutamisel, silmade sulgemisel või siis peale kunstpisarate tilgutamist – need kõik on märgid silmade kuivusest.
Eesti Nägemisterviseksekuses uurime kuiva silma nii üldlevinud Schirmeri testiga, kus alalau limaskestale paigutatakse testriba või siis täpsema ja ainulaadse instrumentaaluuringuga Oculus keratograafi TF programmiga.
Kontaktläätsede määramine
Silma tervise seisukohalt on järjestus selline – prillid, silmade laseroperatioonid ja lõpuks kontaktläätsed. Kuid samas on olukordi, kus prillide kandmine on väga ebamugav ja kohati ka võimatu, aga operatsiooni teha ei taha.
Kontaktläätsede esmasel määramisel ei piisa ainult nägemisteravuse määramisest ja sarvkesta kumeruse mõõtmisest. Väga oluline on kontaktläätsede esmasel määramisel selgeks teha silma eesmiste osade tervislik seisund, hinnata laugude limaskestade seisundit, pisarate baasproduktsiooni ja veel palju muudki.
Eesti Nägemistervisekeskus peab heaks standardiks enne kontaktläätsede määramist pildistada spetsiaalse programmiga varustatud mikroskoobiga sarvkesta ja pildid salvestada. See annab meile võimaluse hilisematel järelkontrollidel hinnata muutusi sarvkestal. Kõikidele kontaktläätsekandjatele tehakse ka sarvkesta topograafiline kaardistamine Oculus keratograafiga.
Kui uuringu tulemused lubavad, siis otsime patsiendile sobivad kontaktläätsed ning õpetame, kuidas nendega toimima peaks. Kontaktläätsede valikul eelistame suure DK-t arvuga (oxygen transmissibility) silikoonhüdrogeelläätsi.
Uuringuks peaks varuma umbes tund aega.
