Noorena peame oma nägemist, nagu ka oma elu, iseenesestmõistetavaks. Varem või hiljem- näiteks esimeste kortsude tekkimisel- jõuab meieni tõdemus, et noorus ei kesta igavesti. Pidev vananemisprotsess meie silmades jääb siiski pika aja jooksul nähtamatuks, kuna meie aju kompenseerib silma vananemisega seotud funktsioone pikka aega väga efektiivselt.
Kõige sagedamini esinevateks silmahaigusteks on ealine maakula degeneratsioon (AMD), kataraktid (hall kae) ja osaliselt glaukoom. AMD on laialt levinud silmahaigus ja kõige sagedasem pimedaks jäämise põhjus. AMD levib üha laiemalt Euroopas, kus igal teisel üle 65-aastasel patsiendil esineb silmades degenereerumise sümptomeid (Eureye uuring 2006). Kõige esimesed, varjatult kulgevad maakula degeneratsioonini viivad sümptomid, ilmnevad palju aastaid enne 65. sünnipäeva.
Silm ja maakula
Esmalt läbib valgus sarvkesta, ja seejärel koondatakse vaadatava eseme kujutis läätse poolt kollatähnile (maakula), kus asuvad kujutist vastuvõtvad fotoretseptorid. Fotoretseptorid omakorda loovad elektrilise signaali, mis edastatakse ajusse nägemisnärvi kaudu. Aju annab meile pildi, mida me „näeme“. Silma seesmist kihti, kus asuvad meie retseptorid, nimetatakse võrkkestaks. Kujundlikult rääkides võib võrkkesta võrrelda filmikaameraga.
Maakula ehk kollatähn on ligikaudu sama suur kui tuletikupea. See on koht, kus fotoretseptorid on väga tihedalt koondunud, võimaldades meil nägemismeele abil tajuda oma keskkonda teravalt, selgelt ja värviliselt. Maakula võimaldab meil lugeda või tunda ära nägusid ja teha kindlaks värve. Maakula ümbritseva võrkkesta retseptorid annavad meile usaldusväärse ruumilise orientatsiooni.
Sümptomid
Nägemine AMD korral.
AMD sümptomid sõltuvad sellest, millised maakuli osad on kahjustunud. Fovea ehk keskpunkti kahjustatud alad ja selle vahetu keskkond vähendavad nägemistäpsust ning lugemine muutub raskeks või võimatuks. Väljaspool seda tsooni asuvad kahjustatud alad põhjustavad nägemisvälja kaotust, mida sageli tähele ei panda. Kui kogu maakul on kahjustatud, siis esineb nägemisvälja keskel nägemiskaotus. Kui esineb suur tuhm laik vaadatavas suunas, on nägemine küll märkimisväärselt kahjustunud, kuid orientatsioon jääb alles.
Kuiva AMD-d märgatakse sageli alles peale järk-järgulist nägemistäpsuse kaotust aastate jooksul. Märja AMD korral seevastu võib reetina paistetus, vedelikupeetus ja verejooks kahjustada reetina funktsiooni lühikese ajaperioodi jooksul. Nägemistäpsus võib seetõttu väheneda kiiresti, kuid võib samuti järk-järgult paraneda, kui vedelik ja veri eemaldatakse järk-järgult organismist.
Üks ohumärk on moondunud nägemine (metamorfoos). Sirged jooned näivad lainelised, tähed on väändunud. See tekib fovea paistetuse tõttu, mis võib omakorda viia suurendatud või vähendatud nägemiseni. Kui teil tekivad mõned neist sümptomitest, pöörduge viivitamatult silmaarsti poole.
Kuidas muutused toimuvad?
Silma lääts kogub valguskiiri ja fokusseerib need maakulale. Nii toimubki teravate kujutiste loomine ajus. See protsess on sarnane päikesevalguse koondamisele suurendusklaasiga, et saada tuld. Välist valgusenergiat kasutatakse kollatähnis e maakulas paiknevate retseptorite ergutamiseks. Retseptorid koosnevad peamiselt lipiide sisaldavatest membraanidest, mis muutes oma struktuuri, genereerivad signaale ajju, et saaksime näha. Toimimiseks on vajalik nende retseptorite pidev uuendamine rakkude poolt, mis neid toidavad.
Kuna toitvad rakud vajavad omakorda palju energiat ja hapnikku, mida nad saavad verest, on maakulas suurim hapniku, lipiidide ja liigse valgusenergia kontsentratsioon kui kuskil mujal meie kehas. Selle tulemusel genereeritakse pidevalt suurel hulgal vabu radikaale ja ainevahetusjääke. Kui maakula kaitsesüsteem ei suuda seda tasakaalustada, siis kogunevad mürgised ainevahetusjäägid toitvatesse rakkudesse, kahjustades fotoretseptoreid ja toitvaid kudesid, mis lõpuks kärbuvad.
Maakulat toitvaid rakke ei saa uuendada, mistõttu toob nende kadumine kaasa ka retseptorite ja nägemisfunktsiooni kadumise. Kuna see protsess on krooniline ja aeglane, siis proovib maakula mitmel viisil sellele vastu seista:
- Eemaldades rakust toksilisi aineid (druuside moodustamine): kuid see blokeerib vere ja toitainete varustuse, põhjustades ka rakkude lõpliku hävimise.
- Tekitades veresoonte kasvu (neovasularisatsioon), et tuua rakkudesse immuunrakke toksiliste jääkainete ja surnud rakkude eemaldamiseks: ent taoline veresoonte kasv hävitab teisi struktuure ja nägemise kadumine toimub väga kiiresti (AMD hiline staadium).
Maakula degeneratsiooni erinevad vormid
Kuiv vorm. Iseloomulikud on toksiliste jääkainete (druuside) ladestused maakulas. Need jäägid võivad olla arvult ja koguselt väikesed varajase AMD puhul, kuid mõjutatud alad suurenevad ja tekkida võib raskekujuline AMD seisund, mida nimetatakse geograafiliseks atroofiaks. Ligikaudu 80 % kõigist AMD juhtumitest esineb kuivas vormis.
Märg vorm. Sellele on iseloomulik uute veresoonte teke (neovaskularisatsioon) maakulas. See, kui algab üks keha kasulikumaid kaitsereaktsioone, toob lõpuks kaasa maakula struktuuri hävimise. Märg AMD esineb harvemini kui kuiv AMD ja selle kulg on dramaatilisem: kuni ühel viiest AMD patsientidest. Mittetäisväärtuslikest veresoontest lekib vedelik võrkkesta, põhjustades maakulis võrkkesta turse.
Märg AMD areneb kuivast vormist. Terapeutiliselt on võimalik haiged veresooned sulgeda (fotodünaamiline ravi, laser, veresoonte uusmoodutamise pidurdajate süstimine). Kuid ükski nendest protseduuridest ei taasta surnud nägemisrakke.
AMD ja vanusega seotud nägemise halvenemise riskifaktorid
- Vanus: kõige tavalisem faktor on vanus. Kui me jääme vanemaks, siis suureneb AMD risk oluliselt. 50-aastastel on hinnanguliselt risk 2%. 75. Eluaastaks tõuseb risk 30%-ni.
- Pärilikkus: need, kelle lähedastel pereliikmetel on diagnoositud AMD, on suurema riskiga.
- Suitsetamine: Suitsetamine suurendab AMD-sse haigestumise riski.
- Veresoonkonna haigused: näiteks kõrge vererõhk või südamehaigused on seotud silmade halvenenud vereringega, mis omakorda mõjutab nende hapniku- ja toitainete sisaldust.
- Sugu: Naistel on AMD tekkimise risk suurem.
- Päike: oluline pikemaajalisem ning intesnsiivsem kokkupuude valguskiirgusega silmi UV kiirte eest kaitsmata.
- Makulaarse pigmendi vähenenud tase: õhuke kaitsepigmendi kiht ei kaitse maakulat.
Ülekaalulisus: maakula rasvlahustavad karotenoidid, luteiin ja zeaksantiin ei suuda enam piisavas ulatuses silmani jõuda muudatuse tõttu rasvade ainevahetuses.- Toitumine: antioksüdantide puudus (nt C-vitamiin, E-vitamiin, beeta-karoteen, seleen) soodustab vabade radikaalide mõju, kahjustades maakulat ja/või kurnates tervist.
Ravi
Kuna AMD põhjuseid ei saa ravida, siis on väga tähtsad haiguse vältimine ja varane diagnoos. Laserravi ja teised protseduurid võivad nägemise kaotust vaid aeglustada või edasi lükata.
Haiguse vältimine. Oluline on vältida riskifaktoreid niikaua kui võimalik, ravida välja teised haigused, mitte suitsetada, kanda väljas päikeseprille, teha värskes õhus harjutusi ja toituda tervislikult puu- ja juurviljadest. Positiivne toime on antioksüdantidel ja teistel toidulisanditel nagu C-vitamiin, E-vitamiin, seleen, tsink, luteiin, zeaksantiin.
Varane diagnoos. Vanemaks saades muutuvad oluliseks regulaarsed optometristi ja silmaarsti külastused. Hea võimalus on arsti külastada siis, kui vajate uusi prille. Isegi väike nägemistäpsuse kaotus võib olla algava AMD tunnus. On mitmeid teste, mis aitavad tuvastada muutusi nägemises (nt. Amsleri ruudustik).
Nägemise abivahendid. Kehva nägemise korral on abiks suurendavad abivahendid ja nägemistreening.
Laserravi ja teised protseduurid. lasereid kasutatakse selleks, et haigestunud veresooni läbi kõrvetada, vajadusel pärast ravimi süstimist, mis aktiveerub laseri mõjul (fotodünaamiline ravi). Siiski kaasuvad laseri kasutamisega riskid ning seetõttu sõltub selle kasutamine analüüsitulemustest.
Lõikused on riskantsed ning neid kaalutakse alles viimases staadiumis. Praegusteks uurimisobjektideks on laseri kasutamine haigestunud veresoonte soojendamiseks (transpupillaarne termoteraapia), veresoonte arengu pidurdamine ravimitega ja geeniteraapia.
Kontrollige ise oma nägemist
Amsler test on lihtne ja kodus kasutatav võimalus maakuli seisundi jälgimiseks.
Juhised testi tegemiseks
1. Asetage Amsler test silmadest 30 cm kaugusele
2. Kasutage oma lugemisprille, kui kannate neid ka muidu
3. Katke käega üks silm kinni
4. Vaadake ruudustiku keskel asuvale täpile
5. Nüüd täpile ja kogu aeg ainult täpile vaadates veenduge, et kõik jooned on sirged ja ruudud ühesuurused
6. Juhul, kui avastate, et mõned ruudud on moondunud, udused või kuidagi teistmoodi, siis minge silmaarsti vastuvõtule
7. Nüüd korrake sama testi teise silmaga.
Võimalikud testi tulemused:
