Sünnist 30. eluaastateni
Kui inimene sünnib, on tema silmas asuvad läätsed tavaliselt täiesti selged ja elastsed. Tsiliaarlihased, mis on läätsega ühendatud ja selle kumerust aitavad reguleerida, on tugevad. Aja jooksul muutuvad läätsed vähem elastseks ning tsiliaarlihaste tööjõudlus kahaneb, kuid mingeid silmaga nähtavaid ealisi muutusi siiski veel ei toimu.
Silma kuju, mis on suures osas geneetiliselt määratud, võib tekitada vajaduse nägemist korrigeerivate vahendite järele (nt prillid)
- liiga pikk silmamuna võib olla lühinägevuse põhjuseks.
- liiga lühike silmamuna on üheks kaugnägevuse põhjuseks.
Kui märkad muutusi nägemises, tuleks registreeruda silmaarsti või optometristi vastuvõtule.
40. eluaastates
See on dekaad, mil kaotatakse võime lähedale fokusseerida (vt. “Presbüoopia – vanusest tingitud nägemisteravuse muutus“), tänu jäigenenud läätsele ja nõrgematele tsiliaarlihastele. Lahenduseks oleksid lugemisprillid – ühel hetkel vajab neid enamus inimestest.
Presbüoopia tekkimise kiirus sõltub sellest, milline oli nägemisteravus alguses:
- Kui nägemine on terve elu olnud väga hea, läheb lugemisprille vaja juba varastes 40-ndates.
- Lühinägevad inimesed ei pruugi aga muutusi märgata enne 40. eluaastate lõppu.
- Kaugnägevatel võib aga lugemisprille tarvis minna juba hilistes 30-ndates.
40-ndatest alates peaks laskma aeg ajalt silmaarstil oma silmade tervislikku seisundit uurida, muu hulgas kindlasti silma siserõhku mõõta ja silmapõhjasid kontrollida.
50-ndad ja edasi
Jätkub silmaläätsede tihenemine, ning lugemiseks tuleb hankida tugevamad prillid või kontaktläätsed, tõenäoliselt mitme tugevusega (progresseeruvad). 50 eluaastast on suurenenud risk haigestuda mitmetesse silmahaigustesse, nagu:
- Hallkae – läätse tuuma hägustumine tihenemise tagajärjel (vanaduskae) . Kõik, kes piisavalt kaua elavad, puutuvad sellega kokku. Kae varast tekkimist mõjutavad ka suitsetamine ja rohke kokkupuude UV-kiirgusega.
- Glaukoom – tavapäraselt seotud kõrgenenud silmasisese rõhuga, mille tõttu kahjustub nägemisnärv. Glaukoom põhjustab perifeerse nägemise kadu, ning võib lõppeda pimedaks jäämisega. Seega on glaukoomiravi täpne järgimine nägemise säilitamise seisukohalt väga oluline.
- Maakula degeneratsioon – kui maakula (võrkkesta terava nägemise koht) seisund halveneb pärilikkuse või keskkonnategurite tõttu, mõjutab see ennekõike nägemise keskmist osa. Udune nägemine on sel puhul kõige sagedasem kaebus. Ka selle seisundi tekkimist võivad kiirendada suitsetamine ja liigne UV-kiirgus. Maakula degeneratsiooni kohta loe lähemalt siit.
Seetõttu on üle 50-aastastel inimestel kindlasti soovitatav regulaarselt silmaarsti külastada. Samuti, kuna silmahaiguste teke on tihedalt seotud üldtervisega, tuleb end üldiselt tervena hoida, korralikult toituda ja mõõdukalt tervisespordiga tegeleda. Seda igas vanuses.