Kui oled üle 40, siis oled ehk märganud, et sinu nägemine on muutunud. Presbüoopia on eaga seotud lähedale nägemise võime halvenemine, muutub tavaliselt peale 40.–50. eluaastat nägemise korrigeerimist vajavaks probleemiks.
Presbüoopia tekib tavaliselt 40.–50. eluaasta paiku, kui enda lähedale vaatamisel tunduvad detailid hägused, mis segab lugemisel, käsitööga tegelemisel või arvutiga töötamisel.
Isegi lühinägevad inimesed märkavad, et enda lähedale vaadates on kõik hägune kui nad kannavad oma tavapäraseid prille või kontaktläätsesid, millega kaugele näeb teravalt. Lühinägevatel inimestel tekivad esimesed presbüoopianähud hiljem kui normaalnägevatel, kaugnägevatel aga ilmneb presbüoopia pisut varem kui normaalnägevatel.
Presbüoopia märgid ja sümptomid
Presbüoopia arenedes, on vajadus loetavat raamatut, ajalehte menüüd või muud lugemismaterjali silmadest kaugemale nihutada, kuni seda tuleb hoida peaaegu käe pikkuse kaugusel selleks, et tekst hästi loetav oleks. Kui aga tehakse lähitööd, nagu kirjutamine, tikkimine või muu käsitöö, võivad tekkida peavalud, pingetunne silmades, või isegi peapööritus.
Kui lähedale nägemine on muutunud hägusaks, on soovitatav pöörduda optometristi või silmaarsti poole, kes teostab vajalikud uuringud ja nõustab erinevate korrigeerimisvõimaluste valikul.
Mis presbüoopiat põhjustab?
Presbüoopia põhjuseks on vanusega kaasnevad protsessid. Presbüoopia erineb astigmatismist, lühinägevusest ja kaugnägevusest, mis kõik on seotud silmamuna kuju iseärasustega ja põhjustatud geneetilistest või keskkonnamõjutustest.
Presbüoopia tekib ea kasvades nii silmaläätse tihenemise ja elastsuse kahanemise, kui ka läätse kuju muutvate lihaskiudude töö nõrgenemisest. Vähema elastsuse korral on silmal aga väga raske lähedale fokusseerida.
Korrigeerimisvõimalused
Presbüoopiat on võimalik korrigeerida erinevate prillide kui ka kontaktläätsede abil. Vaatame pisut lähemalt erinevaid võimalusi.
Prillid bifokaalsete või progressiivlisaga klaasidega või eraldi lugemisprillid on enimlevinud korrigeerimisvahendid presbüoopia puhul.
Bifokaalsed prilliklaasid – prilliklaasil on kaks erinevat tugevust: ülemine, suurem osa prilliklaasist on kaugele vaatamiseks ja alumine „aken“ on ülemisest osast erineva tugevusega, lähedale vaatamiseks.
Progressiivlisaga prilliklaasid on väliselt bifokaalidest erinevad (puudub“aken“ prilliklaasi allosas), kuid põhimõttelt siiski sarnased, pakkudes järkjärgulist tugevuste üleminekut.
Lugemisprillid on veel üks lahendus. Erinevalt bifokaalidest ja progressiivlisaga prillidest, mida kantakse terve päeva, pannakse lugemisprillid ette vaid arvuti kasutamiseks, lugemiseks vms.
Ka siis kui kasutad igapäevaselt kontaktläätsesid, võib lähitööd tehes olla mugav kasutada läätsede kandmise ajal lisaks lugemisprille.
Multifokaalsed kontaktläätsed on kontaktläätsede eelistajale ilmselt mugavaim võimalus parandada presbüoopilist nägemist. Multifokaalsed kontaktläätsed võimaldavad näha selgelt nii lähedale kui ka kaugele, ning seetõttu ei ole vajalik kanda lisaks lugemisprille.
Eri tugevusega kontaktläätsede kasutamine (monovisioon), kus üks kontaktlääts on lähedale vaatamiseks mõeldud tugevusega ja teine kaugele vaatamiseks mõeldud tugevusega on üks võimalustest. Aju õpib üht silma eelistama lähedale ning teist silma kaugele vaatamiseks, Niisugune protsess võtab aega ja kõik inimesed ei pruugi harjuda sellega kaasneva sügavustaju vähenemise või mõningase nägemisteravuse muutusega.
Kuna muutused silmas on vanuse kasvades pidevad, muutub ka silmade tugevus ja korrektsioonivajadus ajapikku. Soovituslik on lasta silmad üle vaadata iga 2 aasta tagant ja vajadusel muuta ka prilliklaaside tugevust või võtta kasutusele teistsuguse tugevusega kontaktläätsed.