Kuigi astigmatism on levinud problem, ei teata selle olemusest eriti laialdaselt. Astigmatism võib kaasneda lühi- või kaugnägevusega, ning on tavaliselt põhjustatud silma sarvkesta ebakorrapärasest ehitusest. Vahel on astigmatism põhjustatud ka läätse ehituse iseärasustest.
Astigmatismi sümptomid
Väikest astigmatismi ei pane peaaegu tähelegi – võibolla on nägemine ehk õige pisut ähmane. Kuid korrigeerimata astigmatism võib tekitada peavalusid, silmade pingetunnet ja hägust või moonutatud nägemist kõigile kaugustele vaadates.
Kuna astigmatism ei esine ainult täiskasvanuil, tuleb selle suhtes kontrollida ka laste silmi. Lapsed ei pane muutusi oma nägemises tähele, ega oska ka kurta neile loomulikuna tunduva häguse või moonutatud nägemise üle. Kuna astigmatism võib oluliselt mõjutada lapse toimetulekut koolis ja sportlike tegevuste harrastamisel, on oluline lasta lapse nägemine regulaarselt üle kontrollida.
Mis põhjustab astigmatismi?
Astigmatismiga on tegemist, kui silma sarvkest on rugbypalli kujuline, justnagu külgedelt välja venitatud. Seevastu tavaline sarvkest on ühtlaselt ümar.
Ovaalne sarvkest põhjustab valguskiirte koondumise kahte erinevasse punkti silma võrkkesta lähedal, selle asemel, et koondada kõik valguskiired ühte punkti. Illustratsioonil on näha, et sarvkesta horisontaalne ja vertikaalne kumerus erinevad teineteisest. Vertikaalsed valguskiired koonduvad võrkkesta ette ja horisontaalsed selle taha.
Korrapärase astigmatismi puhul on sarvkesta erinevate kumeruste meridiaanid teineteise suhtes 90-kraadise nurga all. Kui on tegemist ebakorrapärase astigmatismiga, võivad kumeruste meridiaanid paikneda erinevate nurkade all, või esineb rohkem kui kaks meridiaani.
Korrapärast astigmatismi on tavaliselt kerge korrigeerida, kuid ebakorrapärase astigmatismi korrigeerimine võib osutuda keeruliseks, sõltudes ebakorrapärasuse astmest ja selle põhjustajast.
Tavaliselt on astigmatism päritav, ning esineb sünnist saati. Kui sul on astigmatism, siis on üsna võimalik, et see esineb ka sinu lastel. Astigmatism võib pika aja jooksul väga aeglaselt muutuda, kuid võib ka kogu elu püsida ühesugusena.
Teiseks astigmatismi põhjustajaks on silmavigastused, mis on sarvkesta armistanud; aga ka teatud liiki silmaoperatsioonid.
Harvemini võib astigmatismi põhjustada keratokoonus – silmahaigus, mis põhjustab sarvkesta välja venimise ja selle muutumise koonusekujuliseks.
Astigmatismi korrigeerimine
Kui just pole tegu ekstreemse juhtumiga, saab astigmatismi korrigeerida prillide või kontaktläätsedega.
Kui sinu prilli- või kontaktläätseretseptil on ühe silma kohta kirjas kaks erinevat silma tugevust, on sul tõenäoliselt astigmaatiline üks silm või mõlemad silmad. Retseptil võib kirjas olla näiteks: +1,0 -1,5 ax 90
Esimene kahest retseptile kirja pandud tugevusest iseloomustab põhilist prilliklaasi või läätse tugevust, mis on nägemise korrektsioonis vajalik, et tuua võrkkesta taha tekkinud kujutis terava nägemise alale võrkkestal. Meie näites on inimene kaugnägev ning vajab plussprilli või läätse.- Teine tugevus iseloomustab astigmatismi tugevust dioptrites. Kuna selle osa puhul on tegemist miinusmärgiga, siis on vaja hajutavat läätse, et viia võrkkesta ette tekkinud kujutis võrkkestale.
- Kolmas osa näitab ära silindri telje (kraadides), mis on vajalik et kompenseerida sarvkesta ovaalset kuju.
Paljud inimesed usuvad et kui neil on astigmatism, ei saa nad kanda kontaktläätsesid, või et nad peavad leppima kõvade kontaktläätsedega. See võis tõsi olla aastaid tagasi, kuid tänasel päeval on olemas astigmatismi korrigeerivad pehmed toorilised kontaktläätsed.
Kuigi pehmed kontaktläätsed on väga paljude inimeste jaoks tõhusad, kui on tegu raskekujulisema astigmatismiga, tulevad siiski mängu kas kõvad kontaktläätsed või prillid.
Sõltuvalt astigmatismi suurusest ja tüübist, võib selle korrigeerimiseks sobida ka silmaoperatsioon.