Teatud vanuses hakkavad lähedalt vaadates sarnase kujuga tähed ja numbrid ühte sulama ning peenemaid kirju enam peopesast selgelt ei näe, olgu paberilt või nutiseadmest. Informatsioon muutub jälle klaarimaks, kui käsi kaugemale sirutada. „Ühel hetkel jäävad käed aga lühikeseks ning siis tuleb asuda mõtlema lugemisprillide kasutamisele,“ soovitab Eesti Nägemistervisekeskuse optometrist Peeter Hallikas.
Kuigi lühinägelikkus ehk müoopia kimbutab inimesi üldjuhul alles alates 40. eluaastatest, on üleilmselt lühinägelikkus üha levinum ja seda ka noorte seas. Nägemist mõjutab nii tehnoloogia kiire areng, rahvus kui ka geneetiline soodumus. Ida-Aasia riikides, nagu näiteks Singapuris, on täisealiseks saades juba pea 80% noortest lühinägelikud. Ent ka Euroopas ja Ameerikas on lühinägelike osakaal võrreldes poole sajandi taguse ajaga kahekordistunud, moodustades ligi poole rahvastikust.
Aeg nägemiskontrolliks
“Mõnda aega võib vanusest tingitud nägemise nõrgenemist ignoreerida ning valesti või uduselt nägemist ajada väsimuse või kehva valguse süüks, ent kui see hakkab segama elukvaliteeti, siis on aeg esimesteks lugemisprillideks,” osutab Hallikas. Siis on tema sõnul aeg tulla põhjalikku nägemiskontrolli ning leida enda elustiili harjumustega sobivad prillid. Nägemiskontrolli kutsub Peeter Hallikas inimesi pigem varem kui hiljem, sest silma tuleb peal hoida ka muudel nägemistervise näitajatel.
„Lühinägelikkus on vananemise üks osa. Silmalääts muutub liiga jäigaks ja fokuseerimise eest vastutavad lihased ei jaksa seda painutada, lääts ei lähe enam nii kumeraks,“ selgitab ta. Kas seda protsessi kuidagi edasi lükata ei saa, näiteks silmalihaste treeningutega? „Igasugune treening tuleb kasuks, aga lõpuks kanname me kõik lugemisprille. Prillidele on aeg mõelda hiljemalt siis, kui inimene hakkab vältima lugemist või teda vaevavad peavalud.” Küll aga soovitab Hallikas teha ekraanist puhkamiseks silmapause. “20-20-20 reegel tuleb ameeriklastelt ja tähendab, et pärast 20 minutit tööd ekraaniga tuleb 20 sekundit silmi puhata ja vaadata 20 jala (u 60 m) kaugusele.”
Esimesed lugemisprillid
Esimesed lugemisprillid võivad olla alguses ka väiksema klaasiga, mida võib kaugemale vaatamiseks nina peale liigutada. Samas tuleb silmas pidada, et sellised prillid sobivad tõesti vaid siis, kui loed ajalehti, raamatuid, lahendad ristsõnu jne. “Mistahes ekraanide kasutamisel soovitan tavasuuruses peegelduskattega klaase, et säästa silma nii peegelduste kui ka silmi koormava sinise valguse eest. Kui on tarvis vaadata korraga kaugele ja lähedale, näiteks autosõidu puhul, siis tuleks valida progresseeruvad prillid,“ räägib Hallikas.
Sageli haaratakse esimestel nägemise halvenemise märkidel „proovimiseks“ sõbra või abikaasa prillide järele, tihtipeale ostetakse valmisprillid. Lühiajaliselt ajavad need asja ära, kuid igapäevaseks kandmiseks tuleb oma „teised silmad“ ikkagi valmistada enda järgi. „Valmisprillid ei too kaasa pöördumatuid kahjustusi, ent need ei arvesta õige silmavahega ning ka klaaside tugevused on neil ühesugused, samas kui silmadel võib see olla erinev. Seetõttu võivad valmisprillid pikemal kandmisel ebamugavust tekitada. Samuti puudub valmisprillidel peegelduskaitse ja pole seega mõeldud tööks arvutiga.“ Tänu tehnoloogia arengule näevad tänapäeval plussprillid väga kenad välja ja neid on kerge kanda, kabinetis annavad vajalikku nõu oma ala spetsialistid.
Ootame Sind nägemist kontrollima Eesti Nägemistervisekeskuse kabinetti Tallinnas Virbi 10, Rakveres Laada 29 või Narvas Tallinna mnt 25. Aja nägemiskontrolliks saab broneerida kodulehel.