Ilmselt paljud meist on vahel tundnud kuivuse ja kipitustunnet silmades, tihti on tegu vaid mööduva nähtusega. Kui aga kipitust esineb regulaarselt, siis võib olla tegemist kuiva silma sündroomiga.
Kuiva silma sündroom on sümptomite kogum, mis on tingitud vähesest pisaravedelikust või selle madalast kvaliteedist. Pisaravedelik on keerulise koostisega vedelik, mida toodavad pisaranäärmed. Lisaks niisutamisele, täidab see õhuke, ainult 0,001 mm läbimõõduga kolmest osast koosnev vedelikukiht teisigi tähtsaid funktsioone nagu sarvkesta toitmine ja kaitsmine nakkuse eest ning ideaalselt sileda sarvkesta pinna tekitamine valguse õigeks murdumiseks silmas. Silma pilgutamine aitab pisarakilel levida ühtlaselt üle silma eesmise osa.
Pisarakile kihtidest lähemalt
Välimine kiht vähendab silmamuna hõõrdumist ja takistab pisaravedeliku aurumist, kuid kui see kiht on vähene, siis võib tekkida kuiva silma sündroom pisarate liigkiire aurumise tõttu.
Keskmine kiht toimib bakterite vastaselt, silub sarvkesta (silma välise kihi) väikesed konarused ja uhub silmast võõrkehasid välja, kuid kui see kiht on vähene, siis põhjustab see kuiva silma sündroomi.
Seesmine kiht katab silma sattunud väikesed võõrosakesed selliselt, et need võiks silmast hõlpsasti väljuda, kuid selle puuduse tõttu võib tekkida kuiva silma sündroom nii pisatare liigse aurumise kui ka pisaravedeliku vähesuse tõttu.
Mõned kuivale silmale iseloomulikud sümptomid
- silma ärritus, kuivustunne, kipitus, sügelus, purutunne ja valgusekartus
- ähmane nägemine
- kontaktläätsede talumatus
- iseeneslik pisaravoolus
Sageli ägenevad sümptomid päeva lõppedes või intensiivse silmade koormamisega (lugemine, arvuti kasutamine).
Kuiva silma riskifaktorid
- Vanus üle 40 eluaasta, aset hakkavad leidma muutused pisaranäärmetes, mis toob kaasa pisaravedeliku
erinevate osade hulga vähenemise. - Pingeline töö arvutiga, rohke telerivaatamine, mille korral pilgutatakse silmi tunduvalt harvemini. Näiteks arvutikasutajad pilgutavad oma silmi liiga harva (u 7x minutis, norm on u 22x min).
- Pikaajaline autojuhtimine. Samuti, nagu arvutiga töötamisel, pilgutatakse silmi tunduvalt harvemini ka autoga pikki vahemaid sõites.
- Pidev viibimine konditsioneeritud õhuga ruumides.
- Haigused (nt reuma, verehaigused jne)
- Ravimid (nt nohurohud, valuvaigistid jne)
Vaevuste leevendamine
Kuna kuiv silm tekib pisaranäärmete püsivate muutuste tagajärjel, ei osata tänapäeval veel kuiva silma täielikult välja ravida. Küll aga on võimalik kuiva silma nähtusid leevendada.
- Kasu võib olla elektriküttega varustatud ja konditsioneeritud õhuga ruumide niisutamisest (õhuniisutajad, kliimaseadmed jt).
- Arvutiga töötamisel mõjub hästi monitori paigutamine allapoole silma tasandit (siis katab ülalaug suurema osa silmapinnast) ja väikese puhkepausi tegemine iga 20–30 minuti järel.
- Loobuda tuleb hommikusest silmade kraaniveega pesemisest, mis pikas perspektiivis kuivatab silmi.
- Raskematel juhtudel saab silmade kuivamist takistada ujumisprillide kandmisega, mis tekitavad silmade jaoks sooja ning niiske keskkonna, vähendades pisarate aurumist.
