Kaugnägevus (hüperoopia ehk hüpermetroopia) on nägemishäire, mille korral silma sattunud valguskiired teravustatakse silma taha. Põhjuseks on kas liiga nõrgalt kiiri murdev silma optiline süsteem (sarvkest, lääts), või silma liiga lühike pikkus. Tavaliselt püüab silm hüperoopiat kompenseerida, pingutades silmaläätse kuju muutvaid lihaseid (ripslihas). Lääts muutub ümaramaks ja murrab kiiri tugevamalt, aidates teravuspunkti ettepoole, silma terava nägemise punkti tuua, seda nähtust nimetatakse akommodatsiooniks. Kaugnägevus ei ole haigus, pigem on see silma anatoomiline eripära.
Vahel jääb ripslihase jõust või läätse kumerusest väheseks, et pilti silma terava nägemise punkti fokusseerida. Kuna teravuspunkt ei asu tugeva kaugnägevuse puhul silma terava nägemise punktis, vaid selle taga, nähakse hägust pilti, eriti lähedale vaadates. Tugevaks hüperoopiaks loetakse üle +4,0 dioptri, sellise hüperoopia puhul peab silm tugevalt oma akommodatsioonisüsteemi pingutama, et isegi kaugele teravalt näha. Üle +10,0 dioptrilist hüperoopiat võib põhjustada afaakia, ehk silmaläätse puudumine.
Mõõduka kaugnägevusega ja nooremas eas inimesed näevad lähedale küll selgelt, kuid võivad lugedes ja muud lähitööd tehes tunda pinget silmades või isegi peavalu. Mõõdukaks hüperoopiaks võib lugeda +2,0 kuni +4,0 dioptrit.
Küllaltki nõrga hüperoopia korral aga ei pruugi mingeid sümptomeid ilmneda enne keskikka jõudmist. Tavaliselt vajavad nõrga hüperoopiaga inimesed lugemisprille pisut varem kui normaal- ja lühinägevad inimesed, sest vanemas eas ei ole lääts enam nii elastne, et suudaks hüperoopiat kompenseerida. Nõrgaks hüperoopiaks loetakse kuni +2,0 dioptrit.
Kuigi kõik lapsed sünnivad kaugnägevatena, jääb vaid väike osa neist kaugnägevaks ja vajab nägemist korrigeerivaid plussprille. Ka küllaltki tugeva hüproopiaga laps suudab lühiajaliselt selget pilti näha, kuid selliselt väsitab ta oma akommodatsioonisüsteemi, ning tal võib tekkida ebamugavustunne, peavalu ja silmade valu. Samuti võib kaugnägeva lapse ära tunda selle järgi, et tal puudub huvi pikemat aega joonistada, lauamänge mängida, lugeda jne. Hea on lapse nägemisteravust põhjalikumalt kontrollida 3-aastaselt ja kindlasti enne kooli, selliselt saab ennetada võimalikke õppimisraskusi.