Diabeetiline retinopaatia on kõige enam levinud diabeetikute silmahaigus, mille käigus silmapõhja veresooned muutuvad. Veresooned võivad lekkida või täielikult sulguda. Selle tagajärjel kannatab aga nägemine.
Silma osad, mida diabeetiline retinopaatia puudutab:
Võrkkest e reetina on õhuke valgus- ja värvitundlik kude, mis katab silma tagumist sisepinda. Tänu võrkkestale fokusseeritud valguskiirtele, mida aju suudab tõlgendada, oleme ennast ümbritsevat suutelised “pildina” tajuma.- Maakula e kollatähn on võrkkesta keskosas asetsev imetilluke ala, mis tagab terava nägemise, tänu millele me oleme võimelised lugema, nägusid ära tundma ja muid detaile eristama.
- Maakulat ümbritsev võrkkesta osa aitab tajuda liikumist ja näha mingil määral külgedele.
Diabeetiline retinopaatia kahjustab tavaliselt mõlemat silma. Areng on märkamatu ja varases staadiumis ei häiri see tavaliselt nägemist. Arenenud staadiumis aga põhjustab diabeetline retinopaatia taastumatuid nägemise kahjustusi, äärmisel juhul isegi pimedaks jäämist. Retinopaatiat jagatakse silmapõhja muutuste iseloomu järgi.
Taustaretnopaatia on diabeetilise retinopaatia kõige varajasem vorm. Selle seisundi korral hakkavad väikesed kahjustatud veresooned tasapisi lekkima kusjuures verekogused on väga väikesed. Harva võib esineda ka kolesterooli või teiste veres sisalduvate rasvade lekkimist võrkkesta. Nõgemist kahjustavad enim maakula turse ja isheemia.
Taustaretinopaatia põhjustatud muutustest lähemalt:
- Mikroaneurüsmid – silmapõhjas tekivad väikesed veresoonte mügarikud, mis sageli lekivad verd.
- Reetina verevalumid – väikesed täpikesed, mis on tekinud silmapõhja lekkinud verest.
- Kõvad eksudaadid – kolesterooli või rasvade deposiidid, mis on verlekke tulemusena silmapõhja sattunud.
- Maakula turse – on põhjustatud samuti veresoonte lekkimisest; turses maakula ei toimi korralikult, põhjustades olulist nägemiskadu. Turse on kõige levinum nägemiskahjustuse põhjus.
- Maakula isheemia – väikeste veresoonte sulgumine silmapõhjas. Kui maakula ala ei saa verseoonte sulgumise tõttu toitu ja hapnikku, siis ei saa see korralikult toimida.
Proliferatiivne diabeetiline retinopaatia on diabeetilise retinopaatia vorm, mille käigus paljud veresooned sulguvad ja võrkkesta verevarustus häirub tugevalt. Selleks et verevarustus säiliks kasvavad silmapõhja uued nõrgad veresooned, mis paraku ei suuda pakkuda piisavat tuge. Lisaks kipuvad uued veresooned alatasa lekkima ja armistuvad, mis omakorda muudab silmapõhja kurruliseks või põhjustab selle irdumist.
Proliferatiivse diabeetilise retinopaatiapõhjustatud muutustest lähemalt:
- Klaaskeha verevalum – uutest õrnadest veresoontest on veri lekkinud klaaskehasse (silma geeljas, kritalselt puhas sisu) ja takistab valguse ja kujutiste jõudmist võrkkestale. Kui klaaskeha verevalum on väike, on tavaliselt märgata mõningad uusi tumedaid hõljumeid (varje) vaateväljas. Seevastu väga suur verevalum võib blokeerida kogu vaatevälja, võimaldades tajuda ainult valgust ja varju. Klaaskeha verevalum üksi ei põhjusta püsivat nägemise kaotust, kui see tagasi imendub, võib nägemine suures osas taastuda, kui maakula on kahjustamata.
- Võrkkesta irdumine – uutest kahjustunud veresoontest tekkinud armkude tõmbub kokku, kiskudes kortsu võrkkesta või tõmmates selle tavalisest asukohast kõrvale või lahti. Nägemine kahjustub rohkem, kui suured võrkkesta alad või maakula on lahti tõmmatud.
- Uusveresoontest tingitud glaukoom – kui paljud veresooned on sulgunud, võivad uudisveresooned ulatuda isegi iiriseni (silma värviline osa). Niisugusel juhul võivad uued veresooned häirida silma eesmise osa vesivedeliku ringlust. Kui aga vesivedeliku ringlus on häiritud, tõuseb silma siserõhk. Väga kõrgeks tõusnud rõhk võib kahjustada optilist närvi.
Meelespea:
- Retinopaatia võib areneda kõigil suhkruhaigetel
- Retinopaatiat ei saa vältida, kuid hea kontroll aeglustab selle teket ja võib pidurdada arengut
- Oluline on täpne ravirežiimist kinnipidamine, dieedipidamine, ülekaalu vältimine, vererõhu kontrolli all hoidmine ja tervislikud eluviisid.
- Retinopaatiat saab ravida laseriga – vähendada saab veresoonte lekkimist ja hävitada uusi nõrku veresooni. Laserravi on korduv, ning mõeldud nägemise alalhoidmiseks, mitte parandamiseks.